ASBESTI LEIDMINE JA EEMALDAMINE
WindAir – Asbesti leidmine ja eemaldamine.
Asbest on inimese tervisele väga ohtlik. Eesti Vabariigis, nagu ka mujal arenenud riikides, kehtivad seadused asbestitööde ohutuks teostamiseks.
Seadusandlus Eesti Vabariigis: Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Kust võib leida asbesti?
Ehitistes on kasutatud palju asbesti sisaldavaid materjale, eriti asbesttsementtooteid ja isolatsioonimaterjale. Meil Eestis kasutati põhiliselt aastatel 1962-1994 Kundas toodetud 6 ja 8 lainega eterniitplaate, mida valmistati kokku üle 2,2 miljoni tonni (10-15% krüsotiilasbesti). Umbes 80% meie vanematest elamutest, tööstus- ja ühiskondlikest hoonetest sisaldavad erinevaid asbestmaterjale.
Asbesti võib leiduda:
• katustes (eterniit, katusepapp ja –plaadid)
• seintes (eterniit, asbesttsementplaadid ja – paneelid)
• lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioon)
• hoonete fassaadides: välisvooder, rõdupiirded, rennid
• aknaalustes plaatides
• prügišahtides (eterniit)
• ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid)
• vee- ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid)
• elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid, asbestkartong)
• kütteseadmetes: katlad, torud, ahjud, pliidid (soojusisolatsiooni- ja tulekaitse materjalid)
• põrandaplaatides (vinüülasbestplaadid)
• vundamendis (hüdroisolatsioon)
• liftides (šahtid, pidurid)
• metalltarindites (pritsasbest)
Hoone omanik ja kasutaja peavad teadma, kas hoones leidub asbesti.
Selleks on vaja:
• tutvuda hoone projektiga
• selgitada, milliseid hooldus- ja renoveerimistöid on varem tehtud
• kontrollida, kas on kasutatud asbesti sisaldavaid materjale
• kahtluse korral eeldada, et tegu on asbestiga
• enne renoveerimist konsulteerida ekspertidega, näiteks arhitektiga, ehitusinseneriga või tööinspektoriga
• tellida pädevalt isikult või asutuselt hoone ülevaatus
Asbesti hakati tootma ja sellest hulgaliselt tooteid valmistama juba 19. sajandi keskpaigast. Tegelikult on asbest kiuliste silikaatide hulka kuuluv mineraal (serpentiini või amfiboolide rühma mineraalide kiuline erim). Kiulist serpentiini nimetatakse krüsotiilasbestiks. Amfiboolasbestid on amosiit (grüneriit), antofülliit, aktinoliit, tremoliit ja krokidoliit (ribekiit). Krüsotiilasbest on keemiliselt koostiselt magneesiumi hüdrosilikaat, amfiboolasbest sisaldab ka rauda, kaltsiumi või naatriumi. Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, elastne, vastupidav alustele ja enamikule hapetest, suure eripinnaga, hea adhesioonivõimega sarruste suhtes ning ka dekoratiivne. Tänu nendele omadustele on seda materjali peetud asendamatuks mitmes majandusharus. Tööstuses kasutatakse peamiselt krüsotiil-, krokidoliit- ja amosiitasbesti.
Asbesti on leitud ka jookidest, mille valmistamisel kasutati asbesti sisaldavaid filtreid või asbestiga saastunud vett.
Õhu asbestiga saastatuse määramiseks võetakse uuritavast kohast koguri abil õhuproov. Kogureid on mitut tüüpi, kuid enamasti imetakse õhk (näiteks vaakumpumba abil) läbi filtri, millele õhusaaste sadestub. Filtri tüüp ja selle edasine käitlus sõltub analüüsi meetodist. Näiteks faasikontrastimikroskoopia korral kasutatakse membraanfiltreid, mida käideldakse atsetoon-triacetiniga. Asbesti ja selle liike tehakse kindlaks mikroskoopide ja analüsaatoritega, selleks sobivad näiteks valgus-, raster- ja transmissioonelektronmikroskoop, röntgenmikroanalüsaator ja -difraktomeeter ning infrapunaspektromeeter. Asbestikiud identifitseeritakse kuju, optiliste omaduste ja keemilise koostise põhjal. Asbestikiude on raske eristada mitmest teisest mineraalsest ja orgaanilisest materjalist, mistõttu tuleb analüüsiseadmeid oskuslikult valida.
EELDATAVAD TÖÖD :
• asbestiasukoha ja liigi tuvastamine,
• asbestialade kaardistamine,
• nõuetekohane eemaldamine .