Ventilatsionisüsteemide puhastus
Mis võib kaasneda puhastamata ja hooldamata ventilatsioonidega?
- Tulekahju tekkimine: õhukanalitesse (torustikesse) kogunenud tolm ja muud saastained kujutavad endast suurt ohtu tulekahju ajal. Näiteks tolm ja rasv süttivad silmapilkselt ja tänu õhuvoole võib levida tuli momentselt kogu hoones.
- Halb mõju tervisele: puhastamata ventilatsioonidesse kogunenud mustuses eksisteerivad mikroorganismid, lestad, bakterid ja seened, mis võivad saada erinevate haiguste põhjuseks ruumides olevatele inimestele.
- Ventilatsioonisüsteemide ning agregaatide kiire amortiseerumine: mustus ning hooldamata süsteemid on tihti seadmete rikete põhjusteks
Pöörame Teie tähelepanu sellele, et ventilatsioonisüsteemide puhastamist nõuab ka seadusandlus ning selle täitmist kontrollib Päästeamet.
Ventilatsiooniseadmeid ja torustik tuleks üle kontrollida igal aastal. Nii olete kindel, et väldite ootamatuid ja ebameeldivaid üllatusi. Puhastamise vajadus on Eesti oludes reaalselt iga 3. kuni 5. aasta järel, olenevalt piirkonnast (kesklinnas olevad süsteemid ja torustikud määrduvad oluliselt kiiremini, kui mõnes äärelinna alas).
Kortermajades on tubade niiskuse, lõhnade ja aurude väljavool on tavaliselt lahendatud väljatõmbešahtide kaudu. Pole harvad probleemid, kus peale söögi tegemist köögis levib lõhn teistesse tubadesse ning kus vannitoad on niisked ning seal tekib ebameeldiv lõhn ja hallitus. Hallitus ohtlik nii hoonetele kui inimestele, kes eoste kaudu levivate hallitusseente tõttu vaevlevad hingamishaigustega või peavad kannatama sellest tekkinud allergilisi reaktsioone.
Puuduliku väljatõmbe põhjuseks võivad olla kas hoone ehituslikud vead või ventilatsioonilõõride ummistused ja õhuvoo takistused. Šahtide videouuringud on avastanud seal ämblikuvõrke, puulehti, inimeste poolt visatud prügi, kunagisest ehitusest jäänud jääke ja aja jooksul tekkinud saastet. Sellest vabanemiseks tuleks lõõrid puhastada.
Samuti pole harvad juhused, kus linnud kasutavad katustel olevaid lõõre oma pesitsuspaikadena. Selle tulemusel risustavad nad ventilatsioone pesaehituse “materjalidega” ning muu pesitsuse käigus tekkiva saastega. Et hoida ära selliseid probleeme tuleks katusel asuvate ventilatsiooni püstikute küljed katta võrkrestidega. Samuti võiks loomuliku ventilatsiooniga majade korstnad varustada “mütsidega”, et vältida lendlevate osade, näiteks puulehtede sattumist kanalitesse.