SEENE EEMALDAMINE

Majavamm on üks ohtlikemaid mädanikseeni, mis toitub puidus sisalduvast tselluloosist. Ta on kurikuulus oma kiire leviku poolest. Aastaga võib majavamm levida oma algsest tekkekohast meetrite kaugusele. Seega õigeaegne tegutsemine säästab hilisemaid kulutusi tõrjele ja taastustöödele. Kahtluse korral võtke ühendust.

Majavammi levikuviisid:

Eosed on hariliku majavammi kõige levinum levikuviis. Suurema eoste koguse puhul on võimalik eristada punakaspruuni eostolmu. Kuid kuna eosed on väga väikesed ja üksikuna paljale silmale nähtamatud, kannavad tuul, loomad, linnud ja ka inimesed kergesti eoseid suurte vahemaade taha.

Seeneniidistikuabil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Seeneniidistikuga kaetud detailide teisaldamisel ühest kohast teise on võimalik majavammi kanda ka eose idanemiseks sobivasse kohta.

Viljakehadeteisaldamisel ühest hoonest või hooneosast teise on võimalik majavammi levimine hoone teistele konstruktsioonidele.

Ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon

Põrandad

Üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. Kui tuuletõkkeks paigaldatakse laakide alaossa kile, tõrvapapp või muu materjal, mille veeauru läbilaskvus on väga väike, pole põrandaalusest tuulutusest kasu, sest põrandakonstruktsioonidesse sattunud niiskus püsib seal pikka aega.

Põrandaaluse tuulutuse loomisel on oluline jälgida, et õhu liikumisel peab õhk põrandaalustesse konstruktsioonidesse kusagilt sisse ning kusagilt välja pääsema. Ühe tuulutusava korral õhk ei liigu. Seda asjaolu silmas pidades tuleb teada, et tihti on hoonel ka kandvate vaheseinte ja küttekollete all vundamendid, mis takistavad õhuliikumist põranda all.

Seinad

Seinte puhul probleem on kahepoolne. Esiteks: niiskuse liikumist takistavate (hüdroisolatsiooni) materjalide mittekasutamine. Kui tegemist on niiskete ruumidega (vannituba, kelder, pesuruum jne.), on oluline paigaldada hüdroisolatsioon. Vastasel korral liigub niiskus suurema kontsentratsiooni (suhtelise õhuniiskuse) poolt väiksema poole ja nende vahele jäävate konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Teiseks: niiskuse liikumist takistavate materjalide (hüdroisolatsiooni) vale kasutamine. Kui seintesse on paigaldatud hüdroisolatsioon on oluline sellele kogunenud niiskuse eemaldamine kas nõrgumise või ventileerimise (aurustamise) teel. Tihti on hüdroisolatsioon paigaldatud tihedalt kahe konstruktsiooni vahele ja nimetatud konstruktsiooni detailide niiskustase tõuseb. Kui tegemist on tselluloosi sisaldavate materjalidega (s.h. puit), mille absoluutne niiskustase tõuseb üle 25%, on seeneeoste idanemise tõenäosus suur.

Niisked ruumid

Ruumides, kus suhteline õhuniiskus on kestvalt kõrge (saun, vannituba, köök jne.), on vajalik ka piisav ruumi ventilatsioon. Vastasel korral tõuseb ruumide piiretes ja ruumides olevate konstruktsiooni detailide absoluutne niiskus ning majaseene eoste idanemine on üha tõenäolisem. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata keldrite ventilatsioonile. Asendades keldriaknad uute pakettakendega muudetakse oluliselt keldri ventileeritavust ja selle tulemusena tõuseb suhteline õhuniiskus üle 70%, mis võib kuu aja jooksul tõsta materjalide absoluutset niiskustaset üle 10%.

Eeldatavad tööd:

• niiskusallika tuvastamine ja likvideerimine,
• seeneliigi tuvastamine ja kaardistamine,
• seenkahjustuse eemaldamine,
• seenkahjustuse järelkoristamine ja desinfektsioon,
• ventilatsiooni puhastamine, desinfektsioon.

Kuidas majavammi ära tunda?

• Lõhn – terav seenelõhn.
• Niiskus – majaseene korral ilmuvad tihti seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, sest majavamm tekitab kasvamise käigus niiskust.
• Seeneniidistik – vammist nakatunud puidul on näha valget seeneniidistikku – mütseeli. Alguses katab seeneniidistik kasvupinnase tiheda valge võrguna, mis meenutab vatti. Hiljem on majavammi seeneniidistik pruunikas.
• Seene viljakehad – majaseene viljakehasid esineb ainult kaugele arenenud juhtudel.
• Majavammi-kahjustuse korral laguneb puit rombikujulisteks tükkideks.